Mis?

See on säästliku, mõistliku ellusuhtumise märk, kui töökindlaid ja korras tarbeasju ei visata kergel käel minema ja oma lastele ning lastelastele saame ainult jutustada, et piim oli pudelis, raamatud olid sellised, makid mängisid lintidega jne.

Kuigi sõna „nostalgia” üks tähendus on igatsus (idealiseeritud) mineviku kauni aja järele, ütlevad Haapsalu nostalgiapäevade korraldajad kohe, et nende üritusel pole nõukogude–ihalusega pistmist. „Me ei kutsu üles eksponeerima nõukogude sümboleid, kuid kui nad kuuluvad muude esemete juurde, siis las nad seal olla. Kas või vanad rublad, millel Lenini kujutis. Vanad sõidukid- need asjad võivad olla kõik, millega inimene igapäevases elus kokku puutub. Rõhk on liikuvail tehnikavahenditel. Vanade sõidukite kokkutulekule ootavad korraldajad 1950.–1980. aastaist pärit vanatehnika huvilisi ja igapäevakasutajaid. Nostalgiapäevad ei propageeri punalippudega lehvitamist ega poliitilist „taganutmist“ koos rublaaegsete hindadega (korter, kommunaalteenus, sealiha, tutvused restoranis, toidu- ja kingapoes, parteiline kuuluvus või muu seesugune). Nostalgitseme, kes kuidas – kas lapsepõlve või noorpõlves. Eelkõige meenutame lähi-ajalugu, milles me ise oleme olnud osalised ja endiselt ikka – siis oli taevas sinisem, rohi rohelisem, suved päiksepaistelisemad jne. Samas aitame oma lastele ja lastelastele tuua lähemale ja mõista „toda“ aega. Nostalgiaaegsed sõidukid (Žigulid, Moskvitšid, Zaporožetsid, Jawad, mopeedid,võrrid jne.) kaovad lähi-aegadel meie tänavapildist. Olmetehnika, majapidamiskaup jpm. leiab paraku koha prügimäel.